English

Yang Pipol & Saeba Kriminaliti

Ol denja blong ol yanfala oli spendem fulap haoa long kompiuta blong olgeta o tablet long bedrum blong olgeta oli dokumentem mo inkludum ol helt mo sosol problem. Be, wan long olgeta risk we i serios tumas hem i taem oli brekem loa onlaen, hemia taem oli yusum ol koding skil blong oli divelopem malwe o oli involv long ol narafala saeba kriminaliti – ating oli wok blong olgeta nomo o blong wan kriminal gang. I gat wan inkris long ol namba blong ol hae-profael data brij, faenansel saebakraem mo DDoS (Distributed Denial of Sevis) atak agensem ol smol kampani, koporet mo individual taget we i involvem ol pipol long tins blong olgeta mo long ol eli twenti.

Huia oli stap long risk?

  • Ol yang pipol oli save go involved long ol saeba kriminaliti mo oli save gat dip interes long teknologi.
  • Oltaem i hem i spak wetem wan strong tingting blong geming, we i mekem oli visitim ol websaet mo ol forom we oli serem ol jit kod blong ol kompiuta gem. Ol scenario olsem oli save kam ol briding graon blong malwe koding mo ol narafala saeba kriminaliti.
  • Ol studen ai maet oli no kasem ol enaf jalens long skul, kolej, o univesiti teknoloji silabas konten.
  • Long samfala keis, oli bin diagnose olgeta wetem ol fom blong ol otisim o Aspega Sindrom.
  • Risej long UK Nasonal Crime Agensi (NCA) oli sajestem se ol pipol we oli yang olsem 12 yia maet oli stap long risk blong kam involve long saeba-dependen kriminaliti. Samfala oli stap ripim ol faenansel riwod, be ol narafalaet objektiv blong olgeta blong oli komplitim wan jalens, we bae i mekem olgeta oli i kasem wan sens blong ajivmen mo winim wan ‘badj blong hona’ long pia grup blong olgeta. Fulap we oli afekted oli luksave se oli mas fesem loa enfosmen be hem i lo, be samfala oli no even luksave se ol aksen blong olgeta hem i reprisentem ol kriminol aktviti.

Olsem wan paren o kera, yu no save saspektem eni kriminol aktiviti sapos wan yang peson long haoshol blong yu i stap spendem longfala period blong go onlaen, ating yu tingse oli gat proteksen from ol stap ‘sef long insaed long haos’.

Potensel konsekwens

  • Wan visit long wan loa enfosmen ofisa we i save gat wan woning o posibol arest, ol faen mo/o go long prison.
  • Wan kot orda we hem i restriktim intenet akses.
  • Wan kriminal rikod, we i save afektem edukesen mo ol karia prospek.

Ol taep blong saebakraem

  1. Ol saeb-dependen kraem (ol ‘pua’ saebakraem) hem i olgeta we komitim nomo taem oli yusum wan kompiuta, ol kompiuta netwok o ol narafala fom blong infomesen komunikesen teknoloji (ICT). Wan eksampol blong saeba-dependen kraem hem i kondakting wan denael- of- sevis atak, we oli disaenem blong fladem wan websaet wetem trafik blong i nomo operet.
  2. Ol saeba- enebel kraem oli ol tradisonal kraem we oli save kamap long skel blong olgeta wetem yus blong kompiuta mo intenet. Ol eksampol bae oli ol onlaen mas-maketing frod mo ol konsuma skam.

Sapos yu ga wan konsen

Sapos yu gat konsen long pikinini blong yu o wan narafala yangfala pesen we yu save long hem se oli stap mekem ol rong saeba jois, yu sud kontaktem polis.

Ol karia we oli yusum ol koding mo ol narafala kompiuta skil

I gat fulap opotuniti blong ol tinej o ol yangfala blong oli tanem ol koding blong olgeta mo ol narafala kompiuta talent blong satisfaem mo gat ol faenanseli riwoding karia. Kronik global saeba skil sotej ia hem i wan risal blong wan bigfala namba blong ol opotuniti long geming, sosol media mo ol narafala tek kampani, mo gavman mo ol loa enfosmen ejensi.

Plis luk long ol link ia blong gaedens:

Ol IMESIV LAB

Fri (blong ol studen) – online browser-based virtual learning for all abilities  www.immersivelabs.com

SAEBARI

Ol Fri onlaen Saebasekuriti trening wetem ol jois blong ol handred kos online http://www.cybrary.it

KHAN AKADEMI

Ol fri video, ol eksesaes, ol program videos, ol eksesaes program long saebasekuriti www.khanacademy.org

Video

Wajem UK NCA’s video blong helpem ol yangfala pipol blong mekem ol raet saebajois