English

Sosol Enjiniering

Taem yumi tokbaot onlaen sefti mo sekuriti, ‘sosol enjiniering’ i minim aksen blong manipiuleting o trikim ol pipol blong oli mekem sam kaen aksen olsem talemaot ol pesonal o faenansel infomesen … wan kaen blong konfidens trik. Sosol enjiniering hem i eksploitem human neja mo plante taem i pleplei wetem viktim taem hem i wiling blong hem i helful o mekem ol narafala oli harem gud. Hemia hem i wan fakta long fulap taep blong frod.

Sosol enjiniering oli save mekem i kamap mo hem luk gud mo konvinsing, maet wetem ol aproj we wan man we yu trastem o wan man long otoroti bae i mekem. Samtaem oli mekem ol man oli bilivim from bae i gat ol smol infomesen we ol frodsta oli gat finis abaot yu.

Ol praevet individual mo ol bisnes oli save kam viktim blong sosol enjinering.

Ol eksampol blong sosal enjinering

  • Taem yu rispon long wan frodulen imel we oli kleim se olgeta oli blong bank blong yu o wan kredit kad provaeda, wan gavman dipatmen, wan membasip oganaesesen o wan websaet we yu stap pem ol samting long hem, mo oli stap talem long yu se yu nid blong folem wan link blong givim samfala ditel – olsem wan paswod, Pin namba o ol narafala konfidensel infomesen. Hemia oli talem phishing.
  • Blong givimaot ol ditel long wan frodsta we i fonem yu mo kleim se hem i blong bank blong yu o wan kredit kad provaeda, o long polis mo oli talem long yu se i gat wan problem. Oli askem yu blong yu konfemem ol konfidensel infomesen blong oli save solvem problem ia. Hemia oli talem vishing. Oli even save dispajem wan ‘kourier’ blong kolektem ol peimen kad o ol narafala rikod long yu, we oli kolem kourier frod.
  • Yu risivim wan fon kol long wan man we i kleim se hem i wan lejitimet sapot ejen blong kompiuta blong yu o sofwe, mo oli talem long yu se yu gat wan teknikol isu. Toktok blong olgeta oli mekem olsem oli tru o genuwen, blong mekem yu save givim ol login ditel long olgeta we i save risal long frod o aedentiti teft. Narafala samting, maet yu pemitim olgeta blong tekova masin blong yu rimoteli, we i mekem olgeta oli save infektem kompiuta blong yu wetem vaeres o spaewe. Ol pipol we oli kleim se oli blong wan ‘IT sapot’ long bisnes blong yu bae oli rikwestem paswod blong yu blong oli save go insaed long kampani sistem mo data.
  • Pikimap mo insetem long kompiuta blong yu wan USB stik, memori kad, CD-ROM/DVD-ROM o ol narafala storej medium we oli minim blong livim yu yu faenem, o oli i givim long yu. Divaes ia i kontenem malwe – eksampol vaeres o spaewe. Hemia oli kolem beiting.
  • Long hom o wok blong yu, yu no luksave se yu stap grantem wan fisikol akses long kompiuta, seva o mobile divaes blong yu.

Hao blong avoidem ol sosol enjinering atak

  • Yu neva rivilim ol pesonal o faenansel data wetem ol yusanem, paswod, PIN, o ol ID namba.
  • Yu keaful se ol pipol o oganaesesen we yu stap givim ol peimen kad infomesen oli tru mo stret, mo neva talemaot ol paswod. Rimemba se a wan bank o wan oganaesesen we ol man oli gat rispek long olgeta bae oli neva askem yu from paswod blong yu long imel o fon kol.
  • Sapos yu risivim wan fon kol we oli rikwestem ol konfidensel infomesen, verifaem se hem i stret mo tru, olsem askem ful mo korek speling blong nem blong peson mo kol bak long hem.
  • Sapos wan kola i askem yu blong katem of kol mo fonem bank blong yu o kad provaeda, kolem namba long bank statement o wan narafala dokumen long bank blong yu – o long bak blong kad blong yu – be i no hemia we kola i givim long yu mo i no namba we oli kolem yu long hem.
  • Yu no openem ol imel atajmen long ol sos we yu no save long olgeta.
  • Yu no klik long ol link long imel long ol sos we yu no save long olgeta. Insted, yu rolem maos pointa ova long link blong lukse hem i wan tru destinesen, we oli displeim long botom left kona blong skrin blong yu. Yu mas lukaot sapos hemia hem i defren long wanem oli displeim long teks blong link blong imel.
  • Yu no atajem ol ekstenel storej divaes o insetem CD-ROMs/DVD ROMs long kompiuta blong yu sapos yu no save long sos, o from nomo yu wantem save konten blong olgeta.

Wajem video blong mifala abaot ol frodulen imel

Yu no save risivim ol kaen imel olsem long bank, kad provaeda o polis. Yu STOP & TINGTING bifo yuk am wan viktim blong wan skam.

Wajem video blong mifala abaot ol frodulen fon kol

Yu no save risivim ol kaen fon kol ia long bank, kad provaeda o polis. Yu STOP & TINGTING bifo yu kam wan viktim blong wan skam.

Wajem video blong mifala abaot ol fek kompiuta sapot kol

Sapos wan kompiuta kampani i kolem yu mo talem long yu se i gat wan problem wetem masin blong yu, maet i wan skam.  STOP & TINGTING bifo yu kam wan viktim.

Luk tu...

Glosari

Wan Glosari blong ol tem we oli yusum long atikol ia:

USB

Univesal Serial Bus: taem ol kompiuta mo ol periferal olsem ol ekstenal storejkibod mo MP3 pleia oli fisikali konek. 

PIN

Personal Indentification Number.