Narafala samting we i nogud, sosol media ol abusa o frod man oli yusum plante, from ol rison we yumi listim antap. Fulap long ol frod man ia oli ‘haed’ from oli no wantem yumi save aedentiti blong olgeta, nao bae oli talem ol samting olsem, bae yu no save miting wetem olgeta fes to fes, we hem i wan kawod samting blong mekem.
Ol onlaen abusa ia oli tekemap fulap fom, mo ol viktim blong olgeta oli no olgeta long pablik nomo. Ol man olsem oli save mekem eni kaen job, mo oli gat defren yia o eij, oli man o woman o long ol defren sosol o etnik bakgraon mo oli save liv eniwea.
Saebabulying
Saebabulying i save hapen onlaen nomo, o pat blong ol general bulying. Ol pipol we oli ol saebabulying maet hem i olgeta we yu save long olgeta o olgeta we yu no save. Olsem ol bulying, bae oli fosem ol narafala blong joinem olgeta. Oli save buli yu from relijes o politikol bilif blong yu, res o skin kala, bodi imej, sapos yu gat wan mentol o fisikol disabiliti o maet i nogat wan rison nating.
Saebabulying generali oltaem bae i save gat olsem sendem ol tret o ol strong mesej o ol narafala komunikesen i go long ol pipol tru long sosol media, ol gaming saet, teks o imel, postem ol nogud video we bae yu sem long hem long ol saet olsem Youtube o Vimeo o oli harasem yu fulap taem long ol teks, instant mesej o ol jat. Naoia hem i kamap moa, mo oli karemaot ol fasin long fasin blong posting mo fowodem ol imej, video o ol praevet ditel olsem ol rabis fasin we viktim i no givim pemisen. Samfala long ol saebabuli ia oli setemap ol Fesbuk peij mo ol narafala sosol media akaon blong buli ol narafala nomo.
Ol efek blong saebabulying oli renj long ol fasin blong mekem man i kros mo oli save tingting plante – long ol wos keis – i save kosem ham o susaed (man i tekemaot laef blong hem hemwan). Hemia hem i wan rialiti blong ol valnerebel pipol o eniwan we oli mekem hem i filim se hem i wik tru long saebabuliying o ol narafala situesen.
WANEM YU SUD MEKEM SAPOS SAEBABULYING I AFEKTEM YU.
- Blokem ol sosol media blong ol saebabuli, ol imel o ol mesejing akaon.
- Ripotem ol saebabuli long intenet sevis provaeda (ISP) blong yu, mobael fon provaeda, (sapos bulying ia hem tru ol teks o ol kol) o sosol media saet/app.
- Tingting blong jenisim fon namba sapos bulying ia i stap kam long ol teks o fon kol, mo kipim niufala namba blong yu hem i praevet.
- Protektem ol paswod mo paswod blong protektem fon blong yu.
- Yu no riplae, blong yu kipaot long olgeta.
- Toktok long wan fren, famle memba o wan pesen we yu trastem mo talem wanem i stap hapen mo i mekem yu filim olsem wanem.
- Yu kontinu blong kipim ol imel, mesej mo ol post olsem ol evidens sapos yu ripotem bulying ia.
- Ripotem ol serios bulying olsem taem oli givim ol fisikol tret o abyus, i go long polis.
Ol NARAFALA INFOMESEN & ADVAES
- Bullying UK (part of Family Lives): www.bullying.co.uk/cyberbullying
Saebastoking
Saebastoking hem i pesisten mo hem i ol kontak long ol narafala man – maet yu save long hem o hem i wan strenja. Oltaem yumi ridim abaot ol selebreti we oli kam viktim blong olgeta saebastoka, mo eniwan i save kam taget.
Ol saebastoka oli gat fulap defren motiv, hemia hem i inkludum olgeta we oli tagetem olgeta, ol eks-patna, olgeta we oli no stap gud from ol seksual motiv, o olgeta we oli tekem plesa blong mekem ol man oli fraet, hemia oltaem oli mekem long random. Oli save eksploitem digitel futprin blong yu mo folem yu long sosol media janel/app blong faenemaot evri muvmen blong yu, hu oli stap kontak wetem yu mo ol plan blong yu. Taem ol saebastoka oli kamstrong wetem ol tingting blong olgeta, oli save kam insaed o intrud long fulap aspek long ol onlaen presens blong yu, samtaem bae oli hak o tekova ol sosol media akaon.
Saebastoking i save hapen onlaen nomo, o olsem wan pat long ol general stoking o harasmen aktiviti.
HAO BLONG AVOIDEM SAEBASTOKING
- Riviu long wanem ol onlaen infomesen we oli stap abaot yu mo kipim long wan minimam.
- Yu jenisim imel mo ol paswod blong ol ki onlaen akaon mo kipim olgeta oli sef.
- Riviu evri sosol media blong yu mo sej enjin praevesi mo sekuriti seting.
- Avoidem ol pablik forom.
- Mekem sua se kompiuta blong yu mo ol mobael divaes oli gat ol ap-to-det intenet sekuriti softwe mo oli on oli stap.
- Mekem sua se waeles hub/ruta i gat sekuriti we hem i on i stap.
- Yu no sendem o risivim ol praevet infomesen taem we yu yusum wan pablik WI-Fi.
- Limitim ol pesonal mo faenansel infomesen we yu serem.
SAPOS YU WAN VIKTIM BLONG SAEBASTOKING
- Kolektem tugeta mo dokumentem fulap evidens blong yu we yu save mekem.
- Ripotem stoking long polis
- Fulap sosol netwoking saet oli gat wan ‘Ripot Abius’ o wan semak baton blong mekem se yu save ripotem saebastoking mo ol narafala abius.
Troling
Klosap bae hem i olsem saebabulying, troling hem i min taem yu gat strong tingting blong apsetem, mekem man i seksek o ol grup blong ol pipol o maet sam long olgeta long general odiens we oli ol pipol we oli no save trol. Hem i wan ofens taem yu stap ekpresem ol strong viu o tingting blong yu from yu wantem mekem nomo. Reisist, relijen, homofobik, politikol, o sosol abius oli ol komon taep blong troling, be yu save kam wan viktim blong ol samting olsem spot tim o wan band we yu sapotem. Maet, oli save daerektem agensem ol pipol – we oli hae man – we evriwan oli save olgeta from ol gudfala wok we oli mekem mo ol gudfala kwaliti … hemia long olgeta trol we oli no agri long ol motiv blong olgeta.
Wan rabis samting olgeta hem i trol we i tekem ples taem i gat ol rabis totok mo insalt oli postem agensem ol man we oli ded, we i nogat wan i save defendem. From hemia i save kosem troma long olgeta famle mo fren.
Troling oli save karemaot olsem, ating wan man nomo i mekem toling, o grup blong ol trol we oli gat wan mein gol – hemia blong apsetem olgeta inosent viktim.
WANEM YU SAVE MEKEM SAPOS YU KASEM TROLING
- Blokem trol long ol sosol media akaon.
- Ripotem ol troll long intenet sevis provaeda (ISP), mobael fon provaeda (sapos i gat bulying long ol teks o kol) o sosol media saet/app.
- Yu no mekem olsem samting ia i afektem yu o soem yu yu hu, hemia i save mekem ol trol bae oli pleplei long yu.
- Toktok long wan fren, famle memba o wan pesen we yu trastem long wanem i stap hapen mo wanem nao yu filim.
- Yu gohed blong emelem olgeta mo mekem olgeta oli kros, mesejem olgeta mo post olsem ol evidens blong yu sapos yu ripotem troling ia.
- Ripotem ol serios troling long polis sapos oli defamatori o talem nogud yu o oli stap mekem yu kros.
Kriping
Kriping hem i minim taem oli gohed blong jekem wan man long sosol media olsem ol go insaed long taemlaen, ol apdeit, ol konvesesen, ol foto/video, ol profael mo ol fren. Hem i save inkludum tu jekem wanem ol pipol oli raetem long ol taemlaen o ritwit blong ol narafala pipol.
Ol kripa oli tend blong haedem long yu se oli stap kriping yu be bae oli no invaetem, komen o respon long Fesbuk mo ol narafala sosol media platfom, mo bae oli no lukluk long LinkedIn peij (from hemia saet bae i infomem yu).
Hemia i no olsem saebastoking, kriping hem i no kosem tumas ham mo hem i no wan ofens, be hem i ‘kripi’ olsem nem blong hem i talem.